Nüüd istun kodus...

...ja köhin, tatistan ja tunnen end selle kõige juures siiski paremini, kui eile õhtul. Tundub, et palavik on ära läinud, või väiksemaks.
Üldiselt pole kahetseda midagi. Jüriöö oli täpselt sellline, nagu ma mäletasin. Nalja sai, üksteist boffriga tümitada, ning vanade ja uute tuttavatega lõkke ääres kontidest külma peletada. Tundub, et öösel telgis ei tulnud sellest peletamisest eriti midagi välja. Pole viga, järgmisel korral ei ole nii tagasihoidlik ;-)
Igatahes, pildimaterjali sai päris toeka hunniku ja hea õnne korral saab midagi sellest EPLile maha ärida. Promo missugune :P Tänud noorkarule, kes viitsis ka lahingu ajal mu aparaadiga pilti teha.
Njah, kokkuvõttes oli lahing oma tuntud headuses uja lõpes täpselt nii, nagu ma arvasin. Punamust tõusulaine vajus üle müüride ja hävitas justkui möödaminnes linnuserahva. Sinna jäi ka minu mängusisene elu, kuid selline kangelassurm tagas mulle aujärje Tema igaveses hiigluses :)
Vähemalt on mul täna koolist vaba päev, ning võimalus oma paljud pooleliolevad tegemised lõpule viia. Üks neist on seesama kirjatükk siin. Peab ju kirjutama, kui blogi tehtud juba enesele...

Täna juhtus nii

Et isa sai lõpuks meile mööbli toodud ja rabelesin pikalt, et need soovitud asendis korterisse sättida. Hakkab lausa normaalse kodu tunne tekkima juba. Enne oli ikka mingi imelik mitte-päris-sisseseadnud tunne, nagu elaks kellegi juures külas.
Saaks nüüd veel kõik riided kilekottidest kappidesse ka, oleks juba nagu päris.

Teistest uudistest tuleb kurbusega teatada, et rotte on meil nüüd ainult üks. Salapärase surma põhjust ei suutnud välise vaatluse kaudu kindlaks teha, kahtlane igatahes. Esimese lonksu õlut võtsin kadunukese terviseks ja rõõmustasin ellujäänut viinamarjaga.

Täna vist ei juhtunudki midagi rohkemat. Raskest mööbeldamisest väsinuna istun ja söön-joon head-paremat. Käin pesemas ära ja teen ettekande valmis.

Vähemalt ei kurjustanud Maigi eriti minuga, et referaadiga mõne päeva hiljaks jään...



Täna selgus, et vihmast märg ja lombine tänav ei sega fuutbäägimist. Mingid tüübid olid kõlari akna peale pannud ja tagusid veidra muusika saatel palli.

Esimene

Huvitav, mis selles blogimises nii lahedat on, et kõik seda teevad. tehakse aga suuri silmi, et "mul veel ei olegi" ja "sa peaksid ikka kirjutama hakkama". NO eks näis, kaua ma viitsin, äkki hakkab meeldima või midagi. Teiste omasid on küll mõnikord huvitav lugeda, eriti, kui näost näkku harva kohtuda saab.
Tegelikult valisin halva päeva alustamiseks, aga see on puhtast vastumeelsusest teha igasugust koolitööd, mida praeguseks juba arvestatav hulk kogunenud on. Pea hakkab valutama, kui sellele mõelda. Istun siin, valutan pead, rüüpan õlut ja hakkan varsti referaati edasi kirjutama.
Vähemalt on kõige raskem osa, ehk alustamine, möödas ja tubli kolmandik on juba kirjas. Ülejäänu on ainult nuppudel klõbistamsie küsimus.

Ei tea, kas sai viisakas esimene post? Teiste blogidest olen näinud, et umbes niimoodi käib.