Sess on...

pole aega blogida.

Tundub, et ma lähen põrgusse...

Greed:	Medium
Gluttony:	Medium
Wrath:	Medium
Sloth:	Medium
Envy:	Low
Lust:	Medium
Pride:	High

Take the Seven Deadly Sins Quiz

Mitte, et see üllatusena oleks tulnud, kasvõi laiskuse pärast, mis mind pidevalt valdab, takistab mul pikka aega blogimast ja kuhjab viimasele minutile tonnidega koolitöid.

Tartusse tuli lumi, Tartus sulas lumi ära. Mina sain oma lumelaua kätte liiga hilja. Vähemalt tuli nüüd jälle natuke maha ja ehk on aega millalgi minna ja see korralikult sisse õnnistada. Tänane väike sõit pisikese künka otsast ei kvalifitseeru, vaja on suuremat mäge ja seltskonda. Kuniks lund, seniks lootust, et hea raha mitte niisama ei kulunud.

Vahepeal on veel seda ja teist toimunud. Beats from the Vault'i nimelisi pidusid lausa kaks toimunud, üks Tartus ja teine Tallinnas. Olin kohal ja tegin püüdlikult pilti ka. Need võib leida siit ja siit. Vähemalt mulle tundub, et mul on veel lootust - väga kohutavad ei ole ju ometi...

Nii, mis veel, aa. meil on nüüd kass ka, kui keegi veel ei teadnud. Üleni must ja puha, väike armas Tont.

Kui midagi veel meelde tuleb, siis ehk kirjutan jälle...

Nagu polekski midagi juhtunud...

Viimase kuu ajaga. Pole viitsinud/tahtnud/jõudnud blogida.
Tegelikult on juhtunud küll ja veel, ilmselt on esimene põhjus õige.

Kooliasju on palju, nagu ikka. Vahepeal sai Tallinnaski käidud nende pärast. Sai veedetud üks tore nädalavahetus mööda Tallinna kirikuid ja usulisi asutusi käies. Õhtud möödusid erinevates barides, nagu ikka.

Ja mis siis veel... ahjaa, maole sain uue puuri valmis ehitatud ja Tartusse toodud. Praegu peesitab elukas rahulolevalt puukooretüki all ja naudib liikumisruumi.
Lemmikloomadest on meil praegu testiperioodiks väike kassipoeg. Kiisu on imepisike, kräunub palju ja ei ole veel korralikult õppinud liivakastis oma asju ajama. Praegu on küll selline tunne, et ühetoalisest korterist jääb kassipidamiseks natuke väheks, aga tal on veel mõned päevad aega meid veenda...

Ja ega midagi muud erilist polegi juhtunud vist. Kool ja elu lähevad edasi, tahad või mitte. Mõnikord tekib tunne, et no üldse ei taha millegi asjalikuga tegeleda, kõige vähem kooli minna ja näiteks saksa keelt õppida. Seda on mul nüüd võimalus ja vajadus teha terve nädalavahetuse.
Õppevõlad ei ole head, aga nad tekivad paratamatult.

Hetkel polegi vist midagi muud huvitavat teoksil.
peaks midagi süüa otsima...

Lootusetu...

logard olen. No mul on tunne, et sellest blogist küll asja eriti ei saa. Pole eriti aega ega viitsimist kirjutada, tihti unustan lihtsalt äragi, et mul midagi sellist olemas on. Mõnel igavamal hetkel tuleb meelde.

Nüüd olen tagasi Tartus ja pole tarvis enam nii palju inimestega blogi kaudu suhelda, enamus toredaid inimesi on siinsamas kõik rõõmsalt koos õppimas :P

Igatahes, kool on alanud üsna kiirelt ja tegusalt, hetkel olen otsapidi igasugu pühakirjades kinni ja homme lähen Tartu vanglasse kohaliku kaplaniga rääkima. Samuti õnnestub mul üks magistriõppe aine juba sel sügisel ära teha. Selleks saab siis religioonipedagoogika.

Jah, ma õpin religioonipedagoogikat, kas pole tore :D

Selleks korraks kõik, pean eksegeetike meetodikaanoni kirja panema ja üht Vana testamenfdi lüiku eksegeesima hakkama.

Ei hakka Gruusia konfliktist rääkima

...mitte, et ma sellest ei hooliks, aga selle kohta on juba piisavalt sõna võetud ja ega mul midagi märkimisväärset lisada ei ole. Lihtsalt tuli tuju blogida...

Viimase kuu aja jooksul on muidugi mõndagi juhtunud, millest mõndagi enam ei mäleta. Siiski midagi...

Juuli lõppu jäi mõnus nädalavahetus Viljandis folkides, mis möödus arusaadavalt väga meeldivalt. Pressikaart on ikka hea asi, mul pole midagi selle vastu, et kontserditel käia ja pildistada, kui sinna tasuta saan. Lisaks oli tegu ajaloolise folgiga, kuna kogu festari jooksul ei tulnud tilkagi vihma. Vähemalt minu jaoks oli see esmakordne kogemus. Aga see oli juba nii ammu, et rohkem ei heieta...

Ja kaua kaugel maal olnud kallis sugulane E. on kodusel pinnal tagasi! Igati tore. Võiks muidugi kauem kui kuu aega, aga on ju kõigil vaja sõgisel taas tarkust taga ajama minna, kes Tartusse, kes Aberdeeni.

Käisime Teelega helsingis, aastapäeva tähistamas ja gootipoodlemas. Õnneks ilmataat nägi meid Helsingi sadama juures ühe hotelli varikatuse all seismas ja kirumas, ning keeras ülejäänud päevaks kraanid enam-vähem kinni. Ka muus osas oli reis edukas, saime eurodest lahti ja mõne hilbu võrra rikkamaks, kokkuvõttes kordaläinud päev.

Lisaks sain teada, et K. sai lõpuks sisse kauaigatsetud fotograafiaõppesse. Palju õnne! Eilse tähistusõlle pidi vihm muidugi ära rikkuma...

Ja täna sätin end Mütofestile liikuma. Kuna olen nõnda mugav, et rolli mängida ei viitsi, siis teen seda, mida ma (vähemalt enda arust) suhteliselt hästi juba teha mõistan. Teisisõnu - laisklen, vahepeal pildistan ka :)

Samas ei ole vahepealne aeg ainult lust olnud...

Teisipäeval käisin T. vanaisa viimsele teekonnale saatmas. Iroonilisel kombel oli see minu jaoks esimene kord temaga näost näkku kohtuda, kuid mälestuskaardi kujundamine ja mitmete fotodega photoshoppamine tekitas kohati tunde, nagu oleks tegemist täitsa tuttava inimesega. Igatahes on mul hea meel, et ma sain nende perele sel hatkel toeks olla...

LIsaks toodi minuni uudis veel ühe tuttava inimese ootamatust surmast. Teet Viirg, Tallinna Kunstigümnaasiumi kauaaegne õpetaja, ning minu vaieldamatu lemmikpedagoog suri teisipäeval südamerikke tulemusena. Tegu oli fantastilise mehega, kes jääb igavesti kõigi nende mällu ja südamesse, kes tema käe all haritud said või temaga niisama kokku puutusid.
Puhaku ta rahus.

Oeh, kui pikk post. Lõpetuseks natuke helgematel teemadel:

"Praise God, Pass the Ammunition"

Vahtisin eile öösel telekast filmi fundamentelistidest. Ma külastaks hea meelega Ameerikat, aga teatud piirkonnad muutusid väga kahtlaseks...
Holster apron... no kuulge!
Põll, millel on ühe külje peal tasku piibli jaoks ja teisel küljel revolvrikabuur... Ja seda kandis pealtnäha ohutu kuuekümnendates daam.
"If someone tries to come into your citchen, you can deal with them"
Kõhe hakkab lausa.