Olen nüüd...

... juba mitu päeva Tallinnas olnud. Üle pika aja. Ammu polnud käinud. Nele pakkus mulle laupäevaks-pühapäevaks tööotsa ja täna on Massive Attacki kontsert. Põhjuseid kui palju, et natuke reisida. Tegelikult on täitsa tore...

Ainult T. jäi Tartusse üksi tööd tegema. Kahju, aga ta ei saanud kuidagi tulla... Võib-olla saab nüüd väheke kooliasju tehtud, kui mind seal segamas ei ole...

Aga mu enda kooliasjad.. Kurat, mida ma mõtlen!? Mul on homme eksam, aga mina siin blogin ja olen vaevalt korra konspekti lugenud... oh mind luuserdajat.
Sellel on lisaks isiklikule laiskusele veel üks põhjus - Troonide Mäng nimelt. Pidin ma selle neetud raamatu kaasa võtma. Eile ja üleeile lugesin tööl olles igal vabal ajahetkel, selle asemel, et konspekti lugeda. No lihtsalt huvitav on, noh.
Kuna töö seisnes vanalinnas väikesesse muuseumi piletite müümises ja seal olid mõõgad, turvised ja muud sarnast kola, ning lugemisvara ka vastav, olen minu suureks üllatuseks hakanud hellitama perversset soovi taas natuke plekki taguda. Ehk jõuaks isegi Sotahuutoks näiteks õlakaitsed valmis? Leidsin kuurist isegi ühe plekitüki, mis selle jaoks sobiva paksusega oleks.

Kui mul valida oleks, jätaks võrdleva usundiloo kus see ja teine ja jookseks kuuri poole haamreid otsima...

Aga eile õhtul oli M. venna sünnipäev. Juubel lausa. Ilus ümmargune 30. Väga meeldiv aiapidu. Chill ja grill selle kõige ehedamas ja meeldivamas mõttes. M-iga sai pikalt religioonist räägitud (sel teemal targutemine on ju mu leivanumber :P), ning mõtteid vahetatud ka M-i tädi (oli vist tädi...) K-ga.
See oli kummaline. Ma polnud varem rääkinud kellegagi, kes oleks lõpetanud Kiievi Kõrgema Kosmilise Kooli... Polnud sellest ausalt öeldes varem kuulnudki.
Samas oli arutelu igati mõistlik, kuid mingil määral pidi taas tõdema raskusi, mis tekivad, kui objektiivne ja mingil määral skeptiline inimene (mina) püüab mõista või selgitada midagi inimesele, kel juba omad veendumused olemas, ja vastupidi.

Kokkuvõttes oli väga meeldiv. Mitmesuguseid alkohoolseid jooke voolas ja liha oli rohkem, kui süüa jõuti. Kui mina koju magama läksin, jäädi sinna veel tublisti läbustama...

Ja täna on Massive Attack!! Jumal taevas ja mõned lähemad tuttavad teavad, kui kaua ja pingsalt ma seda juba oodanud olen. Ja nüüd on see päev käes! Võtab vägisi irvesse :D

Aga nüüd ma hakkan konspekti läbi töötama. Ausalt. Päriselt ka...
Pastakas ja puhas paber on juba laual valmis ja konspekt on süles hetkel...

Läheb lahti!

Natuke veel...

... ja siis on selleks korraks eksamid läbi. Homme veel heebrea keel (mille jaoks ma praegu õppima peaksin) ja 10. juunil võrdlev usundilugu. Oeh, üldse ei ole enam tuju. Vähemalt sain eile kirikuloo eksami tehtud. Unetu öö annab end siiamaani tunda. Samas oli täitsa huvitav kell 5 hommikul statoili hotdogi sööma vantsida ja energiajoogivarusid täiendada.

Kokkuvõttes tuli magamata öö ilmselt siiski kasuks. Suutsin enne eksamit pidada järgmise vestluse, umbes 10 minutit enne eksami algust:
S. "Kes oli Hieronymos?"
Mina: "Maitea... oli keegi tähtis vist"

Aga ma tegelikult ei taha sellele üldse mõelda...

Õppetööst luuserdamise ajal leidsid juutuubist ühe huvitava video.
Keegi teadlane räägib UFOdest ja sellest, kuidas need on Saatana looming.
Sellele järeldusele jõutakse nii, et võetakse 8 mõeldavat põhjust ufode nägemiseks, ja lükatakse neist 7 (enam-vähem, mõni paremini, mõni väga demagoogiliselt) ümber.

8. võimalus on "ultradimensionaalsed külalised vaimumaailmast" (Ultra-dimensional visitors from the Spirit-world). Ehk siis rääkija sõnutsi deemonid. Huvitaval kombel ei ürita teadlane seda teooriat poole sõnagagi ümber lükata, vaid läheb kohe tõestuste juurde.

Õigemini ühe tõestuse - tuleb välja, et UFOd ei tunnista Jumalat!
Kogu austuse juures puhkesin ma selle lõigu juures ohjeldamatult naerma, lihtsalt liiga ajuvaba oli. Tuleb välja, et tulnukad teavad kõike meie jumalast ja Jeesusest ja pühakirjadest. See kõik on kuidagimoodi teada saadud tunnistajate käest, kes olevat tulnukate poolt röövitud või nendega suhelnud ja nende juttu pealt kuulnud(!?)

Heh, kui natuke huumorit vaja on, siis on täitsa lõbus selliseid videoid vaadata või kristlikes foorumites kolada. Siiski jääb igalt poolt mulje, et tegeletakse peamiselt ringilise arutlemisega - igasugune Jumala selgitamine toimub aluselt, et ta on olemas.

Või et paremini asja iseloomustada:


Või siis, et asi oleks veelgi lihtsam:



Aga nüüd peaks ma küll koolitöö peale mõtlema hakkama...