...siis lõpuks va väike vingerdis Tartus olemas. Väike ja nunnu, tubli madu. Olen varsti sunnitud plaani võtma uuele lemmikule suurema eluaseme hankimise. Inimesed ei aima, kui palju v6iks maksta üks korralik ja suur terraarium, mina igatahes pean üha tõenäolisemaks selle ise valmis klopsimist. Saaks odavamalt läbi ja korralikust ausast tööst saadav nauding oleks ka lisaboonus. Madu on lisaks igati suurepärane koduloom - näeb äge välja, puuri ära ei sitta ja saab läbi ainult kolme-nelja hiirega paari nädala tagant. Ökonoomne!
Nagu näha, olen ma oma fotoka tagasi saanud. Meeldivalt kiire teenindus, paar juppi vahetatud ja töötab jälle nagu uus. Vahepeal tundsin end juba invaliidina...
Kooliasjadest polegi suurt midagi seekord kirjutada. Ikka sama suur hunnik neid teha vaja ja sama vähe viitsimist. Lausa blogiks parema meelega...
Vähemalt viitsisin ma eile religioonisotsioloogia seminari jaoks end Max Weberi "Protestantlikust eetikast ja kapitalismi vaimust" enam-vähem läbi närida ja täna sellest ka rääkida (otse loomulikult küsis õppejõud mind, ta alati küsib mind).
Nüüd aga ootavad uued kirjatükid ja õppetööd tegemist. Religioonisotsi seminarikokkuvõtted ja välitöö, religioossed seigad Euroopa ajaloos, heebrea keele tõlkelaused ja muu. Vähemalt on see kõik enam-vähem huvitav.
Tänan tähelepanu eest
1 comment:
Issand kui nunnu see väike vagel sul on!
*tahabkaa*
Post a Comment