Sess on...

pole aega blogida.

Tundub, et ma lähen põrgusse...

Greed:	Medium
Gluttony:	Medium
Wrath:	Medium
Sloth:	Medium
Envy:	Low
Lust:	Medium
Pride:	High

Take the Seven Deadly Sins Quiz

Mitte, et see üllatusena oleks tulnud, kasvõi laiskuse pärast, mis mind pidevalt valdab, takistab mul pikka aega blogimast ja kuhjab viimasele minutile tonnidega koolitöid.

Tartusse tuli lumi, Tartus sulas lumi ära. Mina sain oma lumelaua kätte liiga hilja. Vähemalt tuli nüüd jälle natuke maha ja ehk on aega millalgi minna ja see korralikult sisse õnnistada. Tänane väike sõit pisikese künka otsast ei kvalifitseeru, vaja on suuremat mäge ja seltskonda. Kuniks lund, seniks lootust, et hea raha mitte niisama ei kulunud.

Vahepeal on veel seda ja teist toimunud. Beats from the Vault'i nimelisi pidusid lausa kaks toimunud, üks Tartus ja teine Tallinnas. Olin kohal ja tegin püüdlikult pilti ka. Need võib leida siit ja siit. Vähemalt mulle tundub, et mul on veel lootust - väga kohutavad ei ole ju ometi...

Nii, mis veel, aa. meil on nüüd kass ka, kui keegi veel ei teadnud. Üleni must ja puha, väike armas Tont.

Kui midagi veel meelde tuleb, siis ehk kirjutan jälle...

Nagu polekski midagi juhtunud...

Viimase kuu ajaga. Pole viitsinud/tahtnud/jõudnud blogida.
Tegelikult on juhtunud küll ja veel, ilmselt on esimene põhjus õige.

Kooliasju on palju, nagu ikka. Vahepeal sai Tallinnaski käidud nende pärast. Sai veedetud üks tore nädalavahetus mööda Tallinna kirikuid ja usulisi asutusi käies. Õhtud möödusid erinevates barides, nagu ikka.

Ja mis siis veel... ahjaa, maole sain uue puuri valmis ehitatud ja Tartusse toodud. Praegu peesitab elukas rahulolevalt puukooretüki all ja naudib liikumisruumi.
Lemmikloomadest on meil praegu testiperioodiks väike kassipoeg. Kiisu on imepisike, kräunub palju ja ei ole veel korralikult õppinud liivakastis oma asju ajama. Praegu on küll selline tunne, et ühetoalisest korterist jääb kassipidamiseks natuke väheks, aga tal on veel mõned päevad aega meid veenda...

Ja ega midagi muud erilist polegi juhtunud vist. Kool ja elu lähevad edasi, tahad või mitte. Mõnikord tekib tunne, et no üldse ei taha millegi asjalikuga tegeleda, kõige vähem kooli minna ja näiteks saksa keelt õppida. Seda on mul nüüd võimalus ja vajadus teha terve nädalavahetuse.
Õppevõlad ei ole head, aga nad tekivad paratamatult.

Hetkel polegi vist midagi muud huvitavat teoksil.
peaks midagi süüa otsima...

Lootusetu...

logard olen. No mul on tunne, et sellest blogist küll asja eriti ei saa. Pole eriti aega ega viitsimist kirjutada, tihti unustan lihtsalt äragi, et mul midagi sellist olemas on. Mõnel igavamal hetkel tuleb meelde.

Nüüd olen tagasi Tartus ja pole tarvis enam nii palju inimestega blogi kaudu suhelda, enamus toredaid inimesi on siinsamas kõik rõõmsalt koos õppimas :P

Igatahes, kool on alanud üsna kiirelt ja tegusalt, hetkel olen otsapidi igasugu pühakirjades kinni ja homme lähen Tartu vanglasse kohaliku kaplaniga rääkima. Samuti õnnestub mul üks magistriõppe aine juba sel sügisel ära teha. Selleks saab siis religioonipedagoogika.

Jah, ma õpin religioonipedagoogikat, kas pole tore :D

Selleks korraks kõik, pean eksegeetike meetodikaanoni kirja panema ja üht Vana testamenfdi lüiku eksegeesima hakkama.

Ei hakka Gruusia konfliktist rääkima

...mitte, et ma sellest ei hooliks, aga selle kohta on juba piisavalt sõna võetud ja ega mul midagi märkimisväärset lisada ei ole. Lihtsalt tuli tuju blogida...

Viimase kuu aja jooksul on muidugi mõndagi juhtunud, millest mõndagi enam ei mäleta. Siiski midagi...

Juuli lõppu jäi mõnus nädalavahetus Viljandis folkides, mis möödus arusaadavalt väga meeldivalt. Pressikaart on ikka hea asi, mul pole midagi selle vastu, et kontserditel käia ja pildistada, kui sinna tasuta saan. Lisaks oli tegu ajaloolise folgiga, kuna kogu festari jooksul ei tulnud tilkagi vihma. Vähemalt minu jaoks oli see esmakordne kogemus. Aga see oli juba nii ammu, et rohkem ei heieta...

Ja kaua kaugel maal olnud kallis sugulane E. on kodusel pinnal tagasi! Igati tore. Võiks muidugi kauem kui kuu aega, aga on ju kõigil vaja sõgisel taas tarkust taga ajama minna, kes Tartusse, kes Aberdeeni.

Käisime Teelega helsingis, aastapäeva tähistamas ja gootipoodlemas. Õnneks ilmataat nägi meid Helsingi sadama juures ühe hotelli varikatuse all seismas ja kirumas, ning keeras ülejäänud päevaks kraanid enam-vähem kinni. Ka muus osas oli reis edukas, saime eurodest lahti ja mõne hilbu võrra rikkamaks, kokkuvõttes kordaläinud päev.

Lisaks sain teada, et K. sai lõpuks sisse kauaigatsetud fotograafiaõppesse. Palju õnne! Eilse tähistusõlle pidi vihm muidugi ära rikkuma...

Ja täna sätin end Mütofestile liikuma. Kuna olen nõnda mugav, et rolli mängida ei viitsi, siis teen seda, mida ma (vähemalt enda arust) suhteliselt hästi juba teha mõistan. Teisisõnu - laisklen, vahepeal pildistan ka :)

Samas ei ole vahepealne aeg ainult lust olnud...

Teisipäeval käisin T. vanaisa viimsele teekonnale saatmas. Iroonilisel kombel oli see minu jaoks esimene kord temaga näost näkku kohtuda, kuid mälestuskaardi kujundamine ja mitmete fotodega photoshoppamine tekitas kohati tunde, nagu oleks tegemist täitsa tuttava inimesega. Igatahes on mul hea meel, et ma sain nende perele sel hatkel toeks olla...

LIsaks toodi minuni uudis veel ühe tuttava inimese ootamatust surmast. Teet Viirg, Tallinna Kunstigümnaasiumi kauaaegne õpetaja, ning minu vaieldamatu lemmikpedagoog suri teisipäeval südamerikke tulemusena. Tegu oli fantastilise mehega, kes jääb igavesti kõigi nende mällu ja südamesse, kes tema käe all haritud said või temaga niisama kokku puutusid.
Puhaku ta rahus.

Oeh, kui pikk post. Lõpetuseks natuke helgematel teemadel:

"Praise God, Pass the Ammunition"

Vahtisin eile öösel telekast filmi fundamentelistidest. Ma külastaks hea meelega Ameerikat, aga teatud piirkonnad muutusid väga kahtlaseks...
Holster apron... no kuulge!
Põll, millel on ühe külje peal tasku piibli jaoks ja teisel küljel revolvrikabuur... Ja seda kandis pealtnäha ohutu kuuekümnendates daam.
"If someone tries to come into your citchen, you can deal with them"
Kõhe hakkab lausa.

Olen jah laisk

Tõsimeeli, nii pikk paus kirjutamisse on tekkinud suuremalt osalt minu isiklikust laiskusest. Aega oleks nagu olnudki, aga tahtmist ja viitsimist jäi puudu. Ehk olen ma imelik, aga ei viitsi klaviatuuri klõbistada, kui on võimalik näiteks õues olla või kasvõi raamatut lugeda. Kuigi, jah, ka filme olen vaadanud, see on minu suvine patt.

Teemade puuduse taha ei ole ka asi kinni jäänud. Pool Eestit on vahepeal läbi käidud ju. Hiiumaalt Peipsi äärde ja Tartu, Kohila, Rapla ja nii edasi. Tegemist oleks nagu olnud. Isegi Soomemaad rüüstamas jõudsin vahepeal ära käia. Juoskaa pois jos ette halua turpiin :D

Lisaks Sotahuutole sain ka kodumaa pinnal korra mängida. Oli selline maailmalõpu järgne mäng. Linnad varemetes jne, nagu ikka. Üldiselt oli lõbus, keegi ei saanud jälle midagi eru ja minul õnnestus kõigi raskuste kiuste eluga pääseda (mis võimalust sul "antikristuse" vastu selleks ikka on)

Igatahes, tundub, et olen suutnud kasvõi hetkeks oma tegevusetusest välja rabeleda...

ja niikaua see hetk kestiski, nüüd edasi raamatut lugema.

Olen nüüd...

... juba mitu päeva Tallinnas olnud. Üle pika aja. Ammu polnud käinud. Nele pakkus mulle laupäevaks-pühapäevaks tööotsa ja täna on Massive Attacki kontsert. Põhjuseid kui palju, et natuke reisida. Tegelikult on täitsa tore...

Ainult T. jäi Tartusse üksi tööd tegema. Kahju, aga ta ei saanud kuidagi tulla... Võib-olla saab nüüd väheke kooliasju tehtud, kui mind seal segamas ei ole...

Aga mu enda kooliasjad.. Kurat, mida ma mõtlen!? Mul on homme eksam, aga mina siin blogin ja olen vaevalt korra konspekti lugenud... oh mind luuserdajat.
Sellel on lisaks isiklikule laiskusele veel üks põhjus - Troonide Mäng nimelt. Pidin ma selle neetud raamatu kaasa võtma. Eile ja üleeile lugesin tööl olles igal vabal ajahetkel, selle asemel, et konspekti lugeda. No lihtsalt huvitav on, noh.
Kuna töö seisnes vanalinnas väikesesse muuseumi piletite müümises ja seal olid mõõgad, turvised ja muud sarnast kola, ning lugemisvara ka vastav, olen minu suureks üllatuseks hakanud hellitama perversset soovi taas natuke plekki taguda. Ehk jõuaks isegi Sotahuutoks näiteks õlakaitsed valmis? Leidsin kuurist isegi ühe plekitüki, mis selle jaoks sobiva paksusega oleks.

Kui mul valida oleks, jätaks võrdleva usundiloo kus see ja teine ja jookseks kuuri poole haamreid otsima...

Aga eile õhtul oli M. venna sünnipäev. Juubel lausa. Ilus ümmargune 30. Väga meeldiv aiapidu. Chill ja grill selle kõige ehedamas ja meeldivamas mõttes. M-iga sai pikalt religioonist räägitud (sel teemal targutemine on ju mu leivanumber :P), ning mõtteid vahetatud ka M-i tädi (oli vist tädi...) K-ga.
See oli kummaline. Ma polnud varem rääkinud kellegagi, kes oleks lõpetanud Kiievi Kõrgema Kosmilise Kooli... Polnud sellest ausalt öeldes varem kuulnudki.
Samas oli arutelu igati mõistlik, kuid mingil määral pidi taas tõdema raskusi, mis tekivad, kui objektiivne ja mingil määral skeptiline inimene (mina) püüab mõista või selgitada midagi inimesele, kel juba omad veendumused olemas, ja vastupidi.

Kokkuvõttes oli väga meeldiv. Mitmesuguseid alkohoolseid jooke voolas ja liha oli rohkem, kui süüa jõuti. Kui mina koju magama läksin, jäädi sinna veel tublisti läbustama...

Ja täna on Massive Attack!! Jumal taevas ja mõned lähemad tuttavad teavad, kui kaua ja pingsalt ma seda juba oodanud olen. Ja nüüd on see päev käes! Võtab vägisi irvesse :D

Aga nüüd ma hakkan konspekti läbi töötama. Ausalt. Päriselt ka...
Pastakas ja puhas paber on juba laual valmis ja konspekt on süles hetkel...

Läheb lahti!

Natuke veel...

... ja siis on selleks korraks eksamid läbi. Homme veel heebrea keel (mille jaoks ma praegu õppima peaksin) ja 10. juunil võrdlev usundilugu. Oeh, üldse ei ole enam tuju. Vähemalt sain eile kirikuloo eksami tehtud. Unetu öö annab end siiamaani tunda. Samas oli täitsa huvitav kell 5 hommikul statoili hotdogi sööma vantsida ja energiajoogivarusid täiendada.

Kokkuvõttes tuli magamata öö ilmselt siiski kasuks. Suutsin enne eksamit pidada järgmise vestluse, umbes 10 minutit enne eksami algust:
S. "Kes oli Hieronymos?"
Mina: "Maitea... oli keegi tähtis vist"

Aga ma tegelikult ei taha sellele üldse mõelda...

Õppetööst luuserdamise ajal leidsid juutuubist ühe huvitava video.
Keegi teadlane räägib UFOdest ja sellest, kuidas need on Saatana looming.
Sellele järeldusele jõutakse nii, et võetakse 8 mõeldavat põhjust ufode nägemiseks, ja lükatakse neist 7 (enam-vähem, mõni paremini, mõni väga demagoogiliselt) ümber.

8. võimalus on "ultradimensionaalsed külalised vaimumaailmast" (Ultra-dimensional visitors from the Spirit-world). Ehk siis rääkija sõnutsi deemonid. Huvitaval kombel ei ürita teadlane seda teooriat poole sõnagagi ümber lükata, vaid läheb kohe tõestuste juurde.

Õigemini ühe tõestuse - tuleb välja, et UFOd ei tunnista Jumalat!
Kogu austuse juures puhkesin ma selle lõigu juures ohjeldamatult naerma, lihtsalt liiga ajuvaba oli. Tuleb välja, et tulnukad teavad kõike meie jumalast ja Jeesusest ja pühakirjadest. See kõik on kuidagimoodi teada saadud tunnistajate käest, kes olevat tulnukate poolt röövitud või nendega suhelnud ja nende juttu pealt kuulnud(!?)

Heh, kui natuke huumorit vaja on, siis on täitsa lõbus selliseid videoid vaadata või kristlikes foorumites kolada. Siiski jääb igalt poolt mulje, et tegeletakse peamiselt ringilise arutlemisega - igasugune Jumala selgitamine toimub aluselt, et ta on olemas.

Või et paremini asja iseloomustada:


Või siis, et asi oleks veelgi lihtsam:



Aga nüüd peaks ma küll koolitöö peale mõtlema hakkama...

Oleks see vaid minu...

Jaa, kas pole ilus loom. Ja Andul oli neid veel 2 tükki. Ja veel suuremaid ja väiksemaid gekosid jpm. Selle pildi üle olen ka omajagu uhke, hakkab juba välja tulema tasapisi.

Aga eile käis A. meil. Mu oma loomakesele oli süüa tarvis. Tegelane kugistas toidu muidugi alla, nagu poleks teist olnudki, aga nüüd on vähemalt mõne päeva mureta.

Ma polnud tegelikult A-d küllaltki ammu näinud ja temaga suhelnud, aga kui kokku saime ja juttu rääkisime, tuli välja, et olgugi abelus või misiganes, tegemist on ikkagi vana (hea?) A-ga. Võtke seda siis kuidas tahate. MIna näiteks ei tahaks oma korterist teha erinevate roomajate ladu. Parem olgu neid ainult paar tükki, aga ilusalt ja mugavalt eksponeeritud. Maast laeni petboxide virn ei eruta, pigem mõni stiilne ja suur terraarium.

Siis kooli poole pealt ka. Kolm viimast päeva olen maadelnud teoloogia tänapäevaste probleemidega. Eksamitööd oli vaja kirjutada. 2200 sõna iseenesest ei ole ju palju, aga oo, missugune tekst! :D
"Inimnäolise meessoost (monoteistlikes usundites on jumalust seostatud maskuliinse jõuga, mille tõttu kujutletakse jumalat kui meessoost isikut) täiusliku jumaluse kujutamine tekitab probleeme heteroseksuaalsetes meestes, kellel tekib põhimõttelisi raskusi oma armastuse kinkimisel (täiuslikule, maskuliinsele, seksapiilsele jne) mehele."
How fun is that?

Selle sain ma eile õhtul vähemalt valmis. Täna lugesin kaine pilguga üle ja avastasin rõõmuga, et ei olegi öötundidel täielikku jampsi kokku kirjutanud.

Nüüd läheb asi muidugi veel lõbusamaks, kuna tuleb hakata kirjutama Canterbury Anselmi elust ja seiklustest vikipeedia jaoks. Selle kirjutamine läheb vast kiiremini, kuna pikad ja põhjalikud allikad juba välja otsitud.

Tegelikult on mul homme üks eksam ka. MIngil hetkel peaks selle jaoks ka pisut tarkusi üle kordama. Oeh, peab vist magamise maha jätma...

Ja nii ongi. Lohutan end sellega, et kümnendaks juuniks on, kui kõik hästi läheb, kõik läbi ja saab segamatult õppetööst jäänud tühimikke millegi mõttetuga täita.
Suvi, suvi, ootasin sind kaua...

Ega mul tegelikult...

... palju aega polegi. Vahepeal on mitmed tööd ja tegemised lõpule viidud, kuid palju on veel teha ka, sessi värk, nagu ikka. Religioonisotsioloogias on nüüd järgmisel reedel veel vaid eksami teha (suur tänu M.ile, sa olid meeldivalt jutukas, hea välitöö tuli) ja Mehhiko kultuur ja usund on ka heal tasemel selge.

Aga kaks monstrumit on veel selle kuu jooksul tarvis valmis saada. Esimest alustan juba mõned päevad ja teise peale ei julge üldse mõeldagi. Iseenesest ei ole neist kumbki väga keeruline, aga kui keegi on viimase kuu aja jooksul aknast välja vaadanud, siis saab vast mingil määral mõista, kust tuleb mu selline vastumeelsus igasuguse koolitöö suhtes. Mitte, et see huvitav ei oleks, aga...

Njah, samas pole ma päris niisama aega surnuks löönud. Leidsin enda jaoks mõni aeg tagasi internetilehekülje, mis on sellest peale osutunud hindamatuks allikaks raamatutele, filmidele, heliklippidele jms. Tõepoolest, ma ei lootnud nii lihtsalt lihtsalt leida teost "Saint Anselm" aastast 1905 või "Anselm and his work" aastast 1901. Seda kõike tasuta ja legaalselt. Lihtsalt hindamatu minu meelest.

Natuke teisel teemal ka. Aeg-ajalt on jube tore külastada Eesti Kristlikku Foorumit, Vaimumaailma, või CORUMit. Vana teema küll ,aga seal on ikka jubedaid pärle näiteks usuõpetuse kohta koolides. Eile õhtul neid lugedes tekkis mul tavapärasest tugevam kihk selle kohta midagi nt. Noortek.. vabandust, KUUTI kirjutada. Annaks .... viitsimist.




Leidsin hiljuti üles ühe aastatetaguse pildi. Tunnete isikud ära?


Tundke kadedust, või kaasa, selle pildi üle olen siiski uhke.

Nüüd on mul...

...siis lõpuks va väike vingerdis Tartus olemas. Väike ja nunnu, tubli madu. Olen varsti sunnitud plaani võtma uuele lemmikule suurema eluaseme hankimise. Inimesed ei aima, kui palju v6iks maksta üks korralik ja suur terraarium, mina igatahes pean üha tõenäolisemaks selle ise valmis klopsimist. Saaks odavamalt läbi ja korralikust ausast tööst saadav nauding oleks ka lisaboonus. Madu on lisaks igati suurepärane koduloom - näeb äge välja, puuri ära ei sitta ja saab läbi ainult kolme-nelja hiirega paari nädala tagant. Ökonoomne!

Nagu näha, olen ma oma fotoka tagasi saanud. Meeldivalt kiire teenindus, paar juppi vahetatud ja töötab jälle nagu uus. Vahepeal tundsin end juba invaliidina...

Kooliasjadest polegi suurt midagi seekord kirjutada. Ikka sama suur hunnik neid teha vaja ja sama vähe viitsimist. Lausa blogiks parema meelega...
Vähemalt viitsisin ma eile religioonisotsioloogia seminari jaoks end Max Weberi "Protestantlikust eetikast ja kapitalismi vaimust" enam-vähem läbi närida ja täna sellest ka rääkida (otse loomulikult küsis õppejõud mind, ta alati küsib mind).
Nüüd aga ootavad uued kirjatükid ja õppetööd tegemist. Religioonisotsi seminarikokkuvõtted ja välitöö, religioossed seigad Euroopa ajaloos, heebrea keele tõlkelaused ja muu. Vähemalt on see kõik enam-vähem huvitav.

Tänan tähelepanu eest

Üle hulga aja...

...olen jälle Tallinnas. Varem on nii kiire olnud, et pole jõudnud. Saaks öelda, et isegi blogida pole aega olnud, aga see oleks loomulikult lausvale. Olen laisk lihtsalt, praegu kirjutan ka enamalt jaolt selleks, et igavust peletada. Enam-väham isegi toimib...
Aga seda, et midagi vahepeal toimunud ei oleks... on ikka.
H. käis Tartus külas, ma sain mingi ima läbi hunikku koolitöid tahtud ja suutsin oma kaamera katki teha. Õigemini läks kaamera küll ise katki, aga sitt päev siiski, täna oleks olnud ideaalne loomaaias pilti teha (kuigi eneserahuldamisega tegelev karumakaak pole teab mis fotomodell). Igatahes, homme jälle Tartu tagasi, nii napiks mu puhkus siis jääbki. Vähemalt ei käi isa prantsuse buldogi kutsikas Leonardo mind öösel kiusamas. Too on muide täitsa muhe nässakas, üliaktiivne nagu kutsikas peabki ja kentsaka väljanägemisega.
Kui homme sama ilus ilm on (mida lubas küll), siis tuleb minuga Tartusse kaasa üks väike vingerdis...

Nüüd istun kodus...

...ja köhin, tatistan ja tunnen end selle kõige juures siiski paremini, kui eile õhtul. Tundub, et palavik on ära läinud, või väiksemaks.
Üldiselt pole kahetseda midagi. Jüriöö oli täpselt sellline, nagu ma mäletasin. Nalja sai, üksteist boffriga tümitada, ning vanade ja uute tuttavatega lõkke ääres kontidest külma peletada. Tundub, et öösel telgis ei tulnud sellest peletamisest eriti midagi välja. Pole viga, järgmisel korral ei ole nii tagasihoidlik ;-)
Igatahes, pildimaterjali sai päris toeka hunniku ja hea õnne korral saab midagi sellest EPLile maha ärida. Promo missugune :P Tänud noorkarule, kes viitsis ka lahingu ajal mu aparaadiga pilti teha.
Njah, kokkuvõttes oli lahing oma tuntud headuses uja lõpes täpselt nii, nagu ma arvasin. Punamust tõusulaine vajus üle müüride ja hävitas justkui möödaminnes linnuserahva. Sinna jäi ka minu mängusisene elu, kuid selline kangelassurm tagas mulle aujärje Tema igaveses hiigluses :)
Vähemalt on mul täna koolist vaba päev, ning võimalus oma paljud pooleliolevad tegemised lõpule viia. Üks neist on seesama kirjatükk siin. Peab ju kirjutama, kui blogi tehtud juba enesele...

Täna juhtus nii

Et isa sai lõpuks meile mööbli toodud ja rabelesin pikalt, et need soovitud asendis korterisse sättida. Hakkab lausa normaalse kodu tunne tekkima juba. Enne oli ikka mingi imelik mitte-päris-sisseseadnud tunne, nagu elaks kellegi juures külas.
Saaks nüüd veel kõik riided kilekottidest kappidesse ka, oleks juba nagu päris.

Teistest uudistest tuleb kurbusega teatada, et rotte on meil nüüd ainult üks. Salapärase surma põhjust ei suutnud välise vaatluse kaudu kindlaks teha, kahtlane igatahes. Esimese lonksu õlut võtsin kadunukese terviseks ja rõõmustasin ellujäänut viinamarjaga.

Täna vist ei juhtunudki midagi rohkemat. Raskest mööbeldamisest väsinuna istun ja söön-joon head-paremat. Käin pesemas ära ja teen ettekande valmis.

Vähemalt ei kurjustanud Maigi eriti minuga, et referaadiga mõne päeva hiljaks jään...



Täna selgus, et vihmast märg ja lombine tänav ei sega fuutbäägimist. Mingid tüübid olid kõlari akna peale pannud ja tagusid veidra muusika saatel palli.

Esimene

Huvitav, mis selles blogimises nii lahedat on, et kõik seda teevad. tehakse aga suuri silmi, et "mul veel ei olegi" ja "sa peaksid ikka kirjutama hakkama". NO eks näis, kaua ma viitsin, äkki hakkab meeldima või midagi. Teiste omasid on küll mõnikord huvitav lugeda, eriti, kui näost näkku harva kohtuda saab.
Tegelikult valisin halva päeva alustamiseks, aga see on puhtast vastumeelsusest teha igasugust koolitööd, mida praeguseks juba arvestatav hulk kogunenud on. Pea hakkab valutama, kui sellele mõelda. Istun siin, valutan pead, rüüpan õlut ja hakkan varsti referaati edasi kirjutama.
Vähemalt on kõige raskem osa, ehk alustamine, möödas ja tubli kolmandik on juba kirjas. Ülejäänu on ainult nuppudel klõbistamsie küsimus.

Ei tea, kas sai viisakas esimene post? Teiste blogidest olen näinud, et umbes niimoodi käib.